Põldmari on põhjamaa privileeg. Vähemalt mulle tundub nii, sest siin lõunas pole mulle küll ükski põldmari otsa komistanud, kui ma metsas käin :) Aga kuna mehe lapsepõlvekodu on Harjumaal, siis viimasel kahel aastal on hästi läinud ja me oleme sinna külla sattunud ka põldmarja hooajal.Ehk siis viimased paar päeva veetsin seal ja käisin muuhulgas ka koos meheõe ja -emaga metsas marjul.
Tulemuseks oli mitu head liitrit marju, millest sai keedetud moosi. Ning kuna nende majapidamist on sel suvel ka õuntega õnnistatud, siis tegime põldmarja-õunamoosi.
Põldmarja-õunamoos (viis umbes pooleliitrist purki)
1,5 kg puhastatud põldmarju
2,3 kg kooritud ja viilutatud õunu
1,5 kg suhkrut
Panime õunatükid koos majadega potti, lasime mõõdukal kuumusel keema. Keetsime 15 minutit, siis lisasime suhkru ning lasime podiseda, kuni potis oli läikiv ühtlane mass (ehk umbes veel pool tundi).
Veidi aitasime pudrunuiaga kaasa ka, et õunatükkidest lahti saaks ja mõnus paks aga ilma tükkideta moos saaks. :)
Ning seejärel valasime moosi steriliseeritud purkidesse, mille sulgesime kohe. Moos maitses hea ja huvitav, polnud liialt "kange", mida puhas põldmarjamoos minu jaoks oleks vaid mõnusalt paras.
Aga meil siin Räpinas on ka aianurgas väike põldmarjapõõsas :P peakski neid noppima minema nüüd. Ja muide, su blogi lugedes läheb alati kõht tühjaks, lihtsalt nii isuäratav blogi on : )
VastaKustutaNo siis järelikult ei ole põldmari mitte Eesti põhjaosa eelistav vaid hoopis lihtsalt mind vältiv :D :D
VastaKustutalooduslikult eelistab kasvada jah paepinnasel, aga kodustub kergesti ;)
VastaKustutaVõrumaal kasvab ka nagu mühiseb :D
VastaKustuta