Æbleskiver, ka rabarbriga

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et juba hiilgama tükk aega tagasi sain nami-nami kaudu teada, et on olemas sellised mõnusad ampsukesed, nagu on taanlaste õunapallikesed- aebleskiverid. Vanadest aegadest käis nende sisse õunaviil ja need olid/on traditsioonilised jõuluaegsed küpsetised. Inimesed, kes neid maitsnud on, kiidavad. Tekkis ju ka minul huvi nende küpsetiste vastu, aga kurb tõde oli, et nende pallikeste tegemiseks on vaja spetsiaalset panni, mida mul kuskilt võtta ei olnud. Seega olin sunnitud pallikeste mõtte kõrvale panema.
Aeg möödus...ja alles mõni aeg tagasi juhtusin lugema Gea blogist, kuidas tema neid maitvaid pallikesi  hiljuti leitud panniga tegi ning taaskord tekkis minulgi tahtmine maitsta, mismoodi need hõrgud pallikesed siis ka mekivad. Aga panni mul ju ikkagi ei olnud.
Seda kuni eelmise nädalani, mil juhtusin juhuslikult osta.ee-s (kus käin aeg-ajalt neid häid veneaegseid vahvlimasinaid piilumas) ühe kuulutuse peale, kus just see vajalik pann müügil oli. Tundus, nagu see oleks seal olnud just minu jaoks :)

Seega olen nüüd jõudnud tänasesse päeva, mil selle panni proovile panin. Retsepte otsisin netiavarustest ja neid on kõiksugu võimalikke. Mina püüdsin neilt kõigilt midagi haarata ja sain kokku alljärgneva (21 pallikest):

2 suurt muna
5 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soodat
0,5 tl soola
1 sl suhkrut
60g võid
500 ml keefiri
soovi korral lisandiks rabarbrit+ kaneeli/šokolaaditükke/vahukomme/midagi muud head


Eraldasin munavalged kollastest. Vahustasin munavalged soolaga tugevaks vahuks (nii, et kaussi tagurpidi pöörates vaht kuhugi ei liikunud). Teises kausis segasin kuivained omavahel, lisasin munakollased, keefiri ja sulatatud või ning segasin hoolikalt ühtlaseks. Seejärel segasin taignasse õrnalt sisse munavalgevahu. Taignal lasin seista niikaua, kuni pann soojaks läks ja veidike veel võid olin sulatanud, et panni määrida (arvan, et selleks kõlbab vast õli ka, aga mina määrisin panni sulavõiga).
Küpsetamiseks pintseldasin enne igat pannitäit panni lohukesed sulavõiga üle. Selle abil on hea ka vaadata panni kuumust- või peab särisema hakkama(samas ei tohi pann ka liiga suure kuumuse peal olla, muidu ei küpse pallikesed seest ilusti ära). Taigna valasin panniaukude servani (õigemini tõstsin kulbiga, kuna taigen oli üpriski tihke. On ka vedelama taignaga retsepte, nende puhul saab taigent kannust valada), ootasin, kuni küpses helepruun kest ning keerasin siis taigent grilltikkude(noh, need pikad puidust tikud) abil veidikese kaupa ümber, kuni moodustus pall. Seda on kõige parem vaadata siit videost. Kui pallikesed olid terviklikuks saanud, küpsetasin neid veel mõned minutid, aeg-ajalt panniaukudes keerutades. Ning kui pallikesed olid küpsed, tõstsin nad aukudest välja ja kordasin protseduuri.

Nende pallikeste puhul on hea see, et kasutada võib kõiksugu lisandeid. Mina tegin seekord rabarbripallikesi, lisades taignasse veidi kaneeli ja küpsemise alguses ka peenelt viilutatud noori rabarberivarsi.
Lisandiks soovitan proovida veel näiteks šokolaaditükke, lisades neid samamoodi nagu mina rabarbereid- mitte taignasse segades, vaid küpsemise käigus taignapallidele peale raputades ja siis õrnalt sissepoole surudes. Hea idee on veel väikeste vahukommide lisamine-vahukommid sulavad küll pallikese keskele ära, aga maitse jääb tunda.


Ja kui kõik pallikesed said küpsetatud, võis maiustama hakata. Klassikaline serveerimisviis näeb ette tuhksuhkru peale raputamist ja moosi peale määrmist. Minule meeldis aga moos tordipritsi abil sisse süstida. Jäid peaaegu et meile teada-tuntud moosipallid. Ainult et mitte nii õlised. Ja rabarberipalle sõin niisama tuhksuhkruga kaetult. Minule igatahes maitsesid.

Ahjaa, ja palju õnne mulle, eksam sai edukalt sooritatud ning arstidiplom seega peaaegu taskus, on aega jälle kokkama hakata :)