kolmapäev, 24. märts 2010

Moorapead

Juba neljas päev korralikult haige olla. Pole üldse tore- kooli ei saa, süüa teha ei jaksa, õppida ei jaksa, toimetada ei jaksa...oehh. Ja söögiisu ka eriti ei ole, ainult aeg-ajal tahaks midagi head. Täna viis see hea soov välja selleni, et tegin moorapäid. Tegelikult päris lihtne tegemine. Ja mis peamine, tehtav üldjuhul kodus olemasolevatest asjadest ja seega ei pea hakkama poodi minema.

Retsept taas Nami-namist. Ja põhimõtteliselt järgisin retsepti, väga midagi muutma ei hakanud. Kui see välja arvata, et ei lasknud biskviitidel mõnda tundi jahedas seista.




Biskviidid: 

3 muna
100g nisujahu
1 dl suhkrut
soola

Võikreem:
3 sl tuhksuhkrut
100g võid
2-3sl kondenspiima
vanilliekstakti

Niisutamiseks:
3 sl mahla

Pumatikate:
150g tuhksuhkrut
2 tl kakaod

2 sl vett

Moorapeade puhul on oluline, et biskviit madalaks ei vajuks. Selleks tuleb munavalge ja munakollane eraldi vahustada. Mina alustasin munavalgest, vahustasin selle koos veidi-veidikese soolaga tugevaks vahuks, siis lisasin umbes viiendiku vajaminevast suhkrust ja vahustasin veidi veel. Munavalget vahustades on oluline, et kauss oleks hästi puhast (ja soovitatavalt kas klaasist või keraamiline), kuna iga rasva-või veetilk segab munavalge vahtu minemist.
Seejärel oli munakollaste kord- võtsin kausi munakollastega, lisasin suhkru ja vanilliekstrakti ja vahustasin munakollased heledaks vahuks. Edasi segasin munakollased, munavalged ja jahu (mille enne läbi sõelusin!) omavahel. Ettevaatlikult, aga siiski korralikult. 

Siis panin biskviiditaigna kilekotti ja pressisin ahjuplaadile ühesuurused kettakesed. Taignana vajusid suhteliselt lapikuks aga hiljem ahjuks kerkisid ikka kuhjakesteks. Ehk siis edasi: plaat ahju! 200*C ja niikaua, kuni pealt helepruunid on (võtab aega kuni 10 min max). Ja kui ma rullbiskviiti tehes küpsetan taigent vaid kuni esimese pruuni jumeni, siis seekord lasin veidi pruunimaks, et koogikesed oma kuju säilitaks. 
Siis võtsin koogikesed ahjust ja lasin jahtuda. 

Võikreemi tegemine jäi mul seekord ära, kuna seda oli mul viimasest torditegemisest veel alles. Aga selle tegemine on lihtne ka: toasoe või segada teiste komponentidega ühtlaseks (kui kondenspiima pole, siis ka ilma selleta jääb kreem hea. Lihtsalt vajab rohkem tuhksuhkrut). 

Edasi tuleb koogikesed kokku panna: biskviidipooled niisutada mahlaga, ühele poolele määrida peale võikreem (seda võib pritsida ka, aga mina olen laisk ja määrin noaga) ja teine biskviidipool peale panna.
Edasi võiks koogid veidi jahedasse seisma panna, et pooled kenasti omavahel ühenduks. 

Kui see kõik tehtud on tuleb teha veel pumatikate. Selleks panna tuhksuhkur, kakao ja vesi potikesse, läbi segada ja kuumutada, kuni segu on hapukoorepaksune ja kuum (retsept ütleb 50*C-ni, aga mina seda kunagi mõõtnud pole, olen lihtsalt veidi kuumutanud). 

Kui segu on valimis, peab koogikesed sellega katma. Kõige mugavam on võtta biskviitkook kätte, hoida kinni ühest poolikust ja kasta teine poolik pumatikatte sisse. Täpselt biskviitpooliku servani. Ning edasi lasta koogikestel jahedas seista kuni serveerimiseni (Kuigi mul jäi ka see etapp seekord tegemata, kuna noorem õde tuli külla ja me sõime peaaegu kõik moorapead suhteliselt kiiresti ära :D )

Vana hea klassika! Ja imemaitsev sealjuures ;)

2 kommentaari:

  1. Oi, kui tore,et õnnestusid! See glasuur näeb kuidagi eriti ehe välja!

    VastaKustuta
  2. Väga mõnusad! Olen juba paar korda teinud ja kõik on kiitnud!

    VastaKustuta