reede, 6. august 2010

Krõbedad saiad tomatikattega

Selline on söök, mida ma antud hetkel võiks süüa vist iga päev. Imemaitsvalt kõrbe sai, mahlane tomati-sibula-basiiliku kate..oehh :) Ja kuna tomatihooaeg on täies jõus, sibulad mõnusalt värsked, samuti küüslauk ja kõiksugu ürdid, siis justnimelt praegu ongi õige aeg sedamoodi süüa teha! Koostisosade kogused võivad vabalt varieeruda vastavalt sööjate soovile- minul sai seekord nii (sobib ehk nii neljale vahepalaks, aga meie sõime kahekesi õhtusöögiks):

8 viilu saia
50 g võid
----
3 suurt tomatit
2 pisikest sibulat
2 küünt küüslauku
peotäis basiilikulehti
1 pisike paprika
1 sl oliiviõli
soola
pipart


Kõigepealt tuleb hakkida tomat, sibul (nii väikselt, kui saab), küüslauk ja paprika (kõik loomulikult eelnevalt korralikult puhastades-koorides). Seejärel hakkida peenelt ka basiilik ja kõik komponendid omavahel kokku segada. Hulka visata ka sool-pipar ning õli. Ja kui kõik on omavahel hoolega läbi segatud, tuleb sel nii 15 minutit seista lasta. Et maitsed ühtlustuksid ning sibul nö ära marineeruks.


Kui köögiviljakate on juba nii 10 min seisnud, võib panni pliidile sooja panna ning sulatada sellel või. Ja seejärel või sees saiaviilud mõlemalt poolt kuldpruuniks praadida. (Seda tehes võib igaüks vaadata, kuidas kõige paremini saiaviilud ühtlaselt kuldseks saab. Mina sulatan kogu või korraga ja kastan saiad ühelt poolt võisse ning keeran nad kohe ringi-nii saavad mõlemad pooled kohe alguses võiseks- ning edaspidi küpsemise jooksul keeran neid korduvalt ümber, et saiad ei kõrbeks vaid kuldse jume saaks. Aga saab ka nii, et toasoe või hoopisiki mõlemale poole saiale peale määrida ja siis alles pannile panna ja praadima hakata. Seega proovige, milline või kasutamisviis paremini just teile toimib)


Ja seejärel tuleb sööma asuda :) Ehk siis võtta saiaviil-kaunis ja kuldne, kergelt soe- ja sinna katet peale tõsta. Sealjuures kausipõhja tekkinud mahla välja jättes, sest saiaviilud peaks jääma võimalikult krõbedad. Ja süüa. Kohe ja mõnuga :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar